**Pimedusest valgusesse, uute teede algusesse**

Tere kõik mu blogilehe lugejad!! Tahan teiega jagada siin lehel peale luuletuste ka muid tegevusi. Rõõmuga teatan et hakkan lisama vaikselt loodusest pilte, mis ise olen jäädvustanud!! Aitäh teile ja nautige elu!! 😊 #päikest😊

Miks üritan Sind visata oma elust välja. Oled mõnitanud mind, ning heitnud mu üle nalja. Miks nii painav on see valu, miks otsa ei suuda vaadata mulle. Ma seda kõike ei talu, tahaksin tagasi saata kõik sulle. Kuid miski kinni hoiab, On see õhtune päike või loojang? Taas imeline vaade mind köidab, mu igatsuse armastusega täidab. Ma pingsalt kaugele vaatan, et keegi ei järgneks mulle. Kuid siiski ta tuleb- see on saatan, aga ma saadan ta ahastusega tulle. Mu suul on naeratus taas, ning sulgubki see raamatukaas.

See alljärgnev luuletus räägib minu elust, minu tunnetest, minu kaaslasest, kes on meeletult hooliv ja... ülejäänu saate luuletusest teada :) Kallis , kas tead kuidas armastan? Sinu silmade sära kui neid vaatan. Oi kuidas Sind austan,  oma tundeid Sul südamesse kaotan. Sest hulluks ajad Sa mind, oled nii vapustavalt hea. Isegi unenägudes näen vaid Sind, armastusest segi ajad mul pea. Kas Sina näed unes mind, ja kas Sul on vastastikune tunne? Ma liiga palju vajan Sind, et vajume koos imelisse unne. Ärgates teineteisel silma vaatame, ja ütleme nii hea on olla koos. Kätest üksteisel hoiame, ning loodame,  et lõppu ei tule sel lool.

Svetlana juba tutvustas mind pisut oma postituses. Ma kohe ei teagi, mida oma esimeses postituses teile rääkida. Ma ise pean ka rohkemal  või vähemal määral oma blogi, kuid see ei ole eriti viljakas.  Keda siiski huvitab, siis  minuga saate lähemalt tutvuda minu blogi kaudu  siit  .   Kusagil 10 aastat tagasi (appi juba! :O) avastasin enda  jaoks kirjutamise. Alustasin järjekate kirjutamist, mida ma kusagil ei avaldanud eriti ja need on kõik ka poolikud, viimastel aastatel olen üha alustanud romaanide  kirjutamist, kuid needki on suht poolikud. Ühe romaani sain küll valmis, kuid see on teises arvutis ja ma pole seda lõppvarianti kätte saanudki, sest see arvuti pidi minema parandusse, aga pärast see ei läinud enam tööle.  Ma väga loodan, et mul õnnesub need failid siiski kõvaketta pealt kätte saada. Suurem osa sellest, õnneks on mul siiski olemas. Ühesõnaga, mulle meeldib väga kirjutada, põhiliselt proosateksti, aga olen kirjutanud ka mõn...

Tere, kallid sõbrad 🙂 Minu blogi admin on Marleen :) , mul on siiralt hea meel, et ta otsustas selle töö mingis mõttes enda peale võtta sest et ma ise ei jõua tegeleda liiga tihti. Ma lihtsalt sõna otseses mõttes austan teda väga ja ta on üks mu parimaid sõbrannasid. Miks ma nii kirjutan? Sest et ta ei karju mu peale kunagi ükskõik mis ajal ma talle helistan. Ta kuulab mu alati ära. Loodetavasti ta lõpuks kirjutab endast pikemalt ka ise. Ja õige pea ilmub ka uus luuletus :) Hoidke silm peal! 😉

Heiii!! Tänan, et olete siiani mu tegemisi jälginud. Tahtsin teatada, et alates uuest aastast, on mul olemas ka admin, kes postitab mu blogilehele vahvaid pilte ja kirjutab sündmustest jne. Loodan, et võtate admini kiirelt omaks, sest et see saab kindlasti olema keegi minu sõpradest, keda ma väga usaldan ning ma usun, et naudite. Kõikidel, kellel on küsimusi, seoses minu luuletuste või kirjutistega, siis palun andke teada siia postituste alla kommentaaridesse. NB: Teen luuletusi ka tellimusel!! Kellel huvi, võtke ühendust: Svetlana Olonen (fb)

**Vaadates kaugusesse** K uhu jäävad Su soojad käed, K as taipad mida ma hetkel tunnen? M iks taas hüvasti jätmata läed, ilma S inuta- pole siin ilmas mul õnne. S ee õrn suudlus, kas mäletad veel? hüüdsin S ind mu arm. Oled mu juurde tagasi teel? Oh seda elu- julmalt karm. O len kui nukk kellel pole elu, sest oled nii kaugel ja samas siin. M u hing on vaid üks purunenud lelu, Südames S a elad, kus ka valu ning piin. Uni S ul magus, kui m ind seal näed, andestust paluma S a ei pea. T aas ühenduvad unenäos meie käed, tea et S inu kõrval, on m ul alati hea.