**Kuid ikka ja jälle sa tuled**

Palun siruta välja oma käed,
tahan näidata, et hoolin.
Sind armastan- küll sa näed,
sinust kinni haarata proovin.
Su nime ma võin vaid hüüda,
sest mu pea on nii segi.
Võin su oma embusesse püüda,
su sõnad haiget küll tegid.
Sa oma anne leia kord üles,
ja tulevikku ka vaata.
Kanda jaksad mind raskustest üles,
Kes võttis su jõu- oli see saatan?
Taipad nüüd mu hellust ja hoolt,
või mõtled et ei armasta ma sind.
Tunda soovin su õrnemat poolt,
kuid ei saa, sest petsid valedega mind.
Pühkisid mu pisara ära,
kui poetasin neid maha.
Taas kadunud oli silmadest sära,
enam sind oma ellu ma ei taha.
Kuid ikka ja jälle sa tuled,
miks see peab kestma nii?
Oota, kuni silmad kord taas ma sulen.